Wednesday, November 30, 2011

Valimisküsitlus vol.2

4.detsember üha läheneb. Üks nende valimiste (jutuks mõistagi VF parlamendi alamkoja ehk Riigiduuma valimised) peamisi küsimusi on - kui mitu protsenti saab võimupartei Edinaja Rossia ametlike andmete kohaselt?

Arvamusi on seinast seina. Eriti uljad vastalised räägivad, et "edinorosside" tegelik populaarsus on paarikümne protsendi piirimail. Süngemad kodanikud aga, et tulemus joonistatakse täpselt nii nagu vaja ... ning vaja võib minna palju.

Kuidas aga arvad sina? Ole hea ja anna oma arvamusest teada blogi paremas ülanurgas olevas küsitluses.

Minu Moskva






Manona Paris. Minu Moskva. Kõigi vimkade kiuste. Tallinn. Petrone Print, 2011. 261 lk.

Ausalt öeldes ei mäleta, millal ma viimati mingit raamatut lugedes nii palju naeratasin. Omaette ja mõnuga. Nii tuttavlike olukirjelduste äratundmisrõõmust kui iroonilis-koomiliste olukordade üle. Kuid ka lihtsalt mõnusa sõnakasutuse ja ladusa lugemise nautimise rõõmust.

Üks väga muhe ja ühe soojaga neelatav trükis. Just paras sombuse lapäeva lõunapoolikuks lugeda ja samal õhtul arvamus ära kirjutada.

Ükski mees nii ei kirjuta
Soetasin raamatukese esitluselt ja jõudsin kohvikulauas paarkümmend lehekülge läbi vaadata, oodates nö näost näkku kohtumist autoriga. Nende esimeste ridade pinnalt laususin – ükski mees poleks sellist raamatut kirjutanud. Manona prahvatas naerma ja uuris, et kas see on hea või halb? See pole üks ega teine, vaid lihtsalt teisiti.

Raamat on ühe noore naise lugu pooljuhuslikult võõrasse linna sattumisest ning selles oma elu taas-avastamisest. Lugu kõhklustest ja hirmudest, soojadest ja intiimsetest hetkedest. Elu suurimast seiklusest – emaks saamisest, koos kõigi selle eripäradega, mis seotud eluga suurlinnas. Hoolimatus ja kohati julmas asumis, mille elanikeks on enamasti siiski suure südamega head inimesed.

Kuid samas pole tegu pelgalt kerge naistekaga, vaid kohati üsnagi tõsiste üldistusteni jõudva vaatlusega Venemaa kirjust pealinnast. Mida ei saagi lõpuni hoomata, vaid ainult kildhaaval avastada. Ja just sama kirev on ka sellest linnast rääkiv raamat.

Ebaühtlane nagu elu ise
Kui tahta norida, siis võib mõistagi tekstile ette heita mõningast hüplikkust ja kohati ehk liiga tugevalt assotsiatsioonidele – kirjanduslikele, filmi- ja laulutsitaatidele – mängimist. Kuid taevane arm, tegu pole ju ometi ei teatmeteose ega õpikuga. Ja vähemalt minu puhul sattusid kõik need osundused toimivaks, tihti avastasin end mõnd viisijuppi meelde tuletamas või tuttavlikku olukorda meenutamas.

Meil kõigil on ju olemas oma Venemaa – ka neil, kes pole seal kordagi käinud. Ja ka oma ettekujutus Moskvast, mis enamasti piirdub ajalehtede pealkirjadest kokkuhaaratust ... või siis ikkagi kinofilmist, laulujupist või räägitust haakununa.

Minu Moskva autoril on aga päris oma Moskva. Jupike oma elust, mis eeldatavasti jääb ka kunagi sellest linnast lahkununa mitmekihiliseks mälestuseks. Nagu see matrjoška, mille pilt nii klišeelikult raamatu kaant ehib. Ega stampkujunditest pääse me keegi.

Teejuht igapäevaellu
Ehkki ei see raamat eraldi ega kogu sari tervikuna pole mõeldud reisijuhisena, kuid nii mõndagi väärt näpunäidet tasub Minu Moskvast otsida, eriti juhul kui pole sinna varem sattunud.

Ei, siit ei leia muuseumite-hotellide-restoranide täielist välimäärajat. Aga see-eest saab teada, mida tähendab sõnake „demokraatia“ tava-kõnepruugis (see on sünonüüm odavale ja pretensioonitule) või mis rolli mängib suurlinlase elus metroo või suvila. Või armuke. Või ... veel terve pilv pisemaid ja suuremaid asju, mida meie siin oma aeglases elus ei tea ega taju.

Väliskorresponendi abikaasana ja ka ise hingelt ajakirjanikuna ei jää mõistagi kajastamata ja Venemaa poliitika pahupooled. Kuid nendest lehekülgedest hoovav äng ei riku ära raamatu omamoodi heledat üldmuljet. Nagu ka üksikud toimetuslikud apsud korduste ja trükitehniliste apsude näol.

Venemaad tulebki võtta nii – kerge, kohati iroonilise naeratusega. Ning raamat Minu Moskva on selleks hea abivahend.


Karmo Tüür
12.11.2011


-----------


lugu ilmus 30.nov 2011 Pärnu Postimehes

Monday, November 28, 2011

Valimisküsitlus!



Mida arvate, kes saab Venemaa Riigiduumasse sisse nendel, 2011.a parlamendivalimistel?

Panin siia blogi paremasse ülanurka küsitluse, milles on ära toodud nende seitsme valimisnimekirja nimed, kes saavad valimistes osaleda. Nimekirja järjestus on vastavalt loosimise teel saadud ametlikele järjekorranumbritele.

Praeguste reeglite kohaselt saavad parlamenti nö täiskohaga sisse need nimekirjad, kes saavad vähemalt 7% häältest. Need, kes saavad 5-7% häältest, pääsevad samuti sisse ühe-kahe nö lisakohaga, kuid piiratud õigustega, nö vaatlejaks.

Pisut lisainfot saab huvi korral Wikist või otse Venemaa keskvalimiskomisjoni kodulehelt.

Palun küsitluses ära märkida need, kellest te arvate et nad tõepoolest ületavad ametlike tulemuste alusel valimiskünnise.

Saturday, November 26, 2011

15. Venemaa veerandtund: vene idee

Seekord kõne all selline igihuvitav teema nagu vene idee. Miks peab Venemaal endal tegelma Venemaa uurimisega? Mida tähendab nn vene idee tänapäeval? Milliseid välispoliitilisi samme võib endaga kaasa tuua taoline enesemõtestamine?

Vestlemas Karmo Tüür ja Igor Tšubais, Moskvas tegutseva Venemaa uurimise keskuse juht.

Salvestise pikkus 15:22, faili suurus ca 15 Mb.

kuulda saab ABVKeskuse kodulehel.

Sunday, November 20, 2011

Разбор полётов: Kreeka ja Palestiina


9.novemril eetris olnud saates kõne all Kreeka rahanduskriis ning Palestiina saamine UNESCO liikmeks.

Kas Kreeka plaan kuulutada välja referendum EL abipaketi ja -tingimuste vastuvõtmise osas oli mõeldud sisetarbimiseks või välismaailmale? Kas Kreeka või mõni teine riik peaks väljuma eurotsoonist? Mis tagajärgi võib omada euroklubidest väljaastumise või õigemini -viskamise mehhanismi lahtikirjutamine?

Palestiinal õnnestus saada ÜRO ühe väga väärika allasutuse - UNESCO - liikmeks. Tõsi küll, Palestiina on juba ka varem teiste ühenduste liige, kuid antud juhtum kutsus esile lärmi ... miks küll? Mis argumendid on üldse Palestiina riikluse vastu seisjatel?

Saade on kuulda siin. Stuudios ikka trio Garanža-Tiido-Tüür.

Tuesday, November 15, 2011

Harvaesinev üksmeel ei muuda üldpilti Eesti-Vene suhetes

BNS küsis, mina vastasin:
--------------

Harvaesinev üksmeel ei muuda üldpilti Eesti-Vene suhetes.

Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sattunud ootamatult nö ühele poole barrikaadi. Mõlema riigi kodanikud, lendurid Aleksei Rudenko ja Vladimir Sadovnitshi on Tadžikistnis kohtu all ühe ja sama süüdistusega - ebaseaduslik piiriületus ja salakaubavedu.

Kuna süüdistused on tõsised, kohtuasja taust äärmiselt segane ja esialgne otsus ootamatult karm, siis on kogu lugu kommenteerida keeruline, eriti õiguslikust aspektist.

Märkimisväärne on aga olukord, kuhu oleme koos Venemaaga sattunud. Mõlemad pooled on esialgu hoidnud oma kodanike kaitsmisel madalat profiili, kuid nüüd, kohtuotsuse selgudes avaldavad nii Tallinn kui Moskva protesti ning paluvad oma kodanikke välja anda.

Ühest küljest pole siin midagi üllatavat, kuna ka näiteks omavaheliste piiririkkumiste lahendamises ja muus sisulise piirialase koostöö mõttes toimib kõik niigi ladusalt. Teisest küljest aga domineerib suhtumises ja uudiste pealkirjades pigem vastasseis kui koostöö.

Loota, et praegune Tadžikistani juhtum midagi suures plaanis muudab, pole ilmselt alust. 2008.a oleme me ju midagi ligilähedaselt sarnast juba läbi teinud, siis kui Somaalia lähistel sattusid pantvangi nii Eesti elamisloaga kui Venemaa kodanikud. Ka siis ajasid kaks välisministeeriumit ühist asja.

Positiivsed uudised ei jää aga enamasti kauaks meelde. Nii läheb ilmselt ka seekord. Olgu konkreetse Tadžikistani kohtuasja lahend milline tahes, pole ette näha Eesti ja Venemaa vaheliste suhete süsteemsete aluste muutumist.

Karmo Tüür 10.11.2011

Sunday, November 6, 2011

14. Venemaa veerandtund: mälukonfliktid

Teemaks mälukonfliktid Venemaa endise impeeriumi ruumis.

Mida räägivad meie enese-müüdist kooliõpikud? Kas neid uurides on võimalik mõista, miks on endise impeeriumi südamaa ja äärealade vahel nii olemsulik konflikt? Saates jutuks võrdlev analüüs Eesti, Gruusia, Ukraina ja Venemaa kollektiivsetest mäludest


Vestlemas Karmo Tüür ja Heiko Pääbo - Tartu ülikooli lektor ja ABVKeskuse pikaajaline liige.


Salvestise pikkus 17:44, faili suurus ca 16 Mb.


Kuulda saab ABVKeskuse lehel